Mari rääkis õhtul edasi, et linnud teevad pesi erinevatesse kohtadesse ja erinevast materjalist. Paljud lapsed tundsid pildi järgi ära inimeste poolt valmistatud lindude pesakastid ja minu rõõmuks teatati, et mõned isad on pesakastide valmistamisega tegelenud.
Pärast sööki läksime õue ja lapsed kiikusid, mängisid liivakastis ning jooksid.
Teisipäeval vaatasime millised kehaosad lindudel on. Kõige vahvam oli see, kui Gregor pakkus, et tahvlile joonistatud linnul on puudu veel käpad. Kui ma küsisin, kas pehmed ja karvased käpad, siis hakkas poiss ise ka naerma ja parandas ennast, et ta mõtles hoopis jalgu. See oli muidugi õige vastus.
Kunstikeskuses said lapsed värvida linnupilte ja voolida linnupesa. Neid mõlemaid tehti suure isuga. See on tore, sest nädala jooksul kavatseme koos lastega valmistada plakati ja sinna paneme kõige paremini õnnestunud tööd peale.
Teisipäeval oli rühm laululembeseid lapsi täis. Kõigepealt esitasid Grete ja Gregor (Grete poolt täiendatud) laulu "Absoluutselt" (Gregor mängis loovmängukeskuses tagurpidi pööratud vannil trummi), seejärel alustas Karmen oma lemmiklaulu "Helesiniroheline valgus". Siis oli jälle Grete kord laulda, mida tüdruk ka rõõmuga tegi. Gregor ütles naeratades Gretele, et too on nagu Anne Veski. Grete polnud sellega rahul, tema meelest on Anne Veski liiga vana.
Kuna sellenädalased laulutunnid said eelmisel nädalal ette ära tehtud, siis kulus rühmas laulmine lahedasti ära.
Pärast õuesolemist ja lõunasööki lapsi magama pannes nõudsid lapsed minult ka kohe päris mitut laulu. Nii et laulumaias teisipäev oli.
Kolmapäeva hommikul arutlesime, kuidas linnud edasi liiguvad. See, et linnud lendavad, oli selge kõigile. See, et mõned linnud ei lenda, oli aga paljudele uudiseks. Pikemalt peatusime kukel-kanal, kes Karmeni jutu järgi lendavad ainult õrreni, pingviinidel ja jaanalindudel. Pingviine ajasid lapsed segi delfiinidega. Eks nad mõlemad meist natuke kaugel ela ja nimed on kah sarnased.
Neljapäeval tuli juurde küsimus, et mida linnud söövad. Kõige rohkem kogemusi oli lastel partidega ja Grete ütles, et ükskord sõi tema hoopis ise partidele mõeldud saia ära. Aleksandra ütles, et tema vanaisa teeb lindudele lihapalle. Õhtul isa täiendas, et eks need rohkem pekipallid ole. Talvise linnusöötmisega on meie rühma lastest samuti mitmed tegelenud. Rääkisime ka, et lindudele on talvel leivast parem anda saia, sest sai ei ole nii soolane ning ei aja jooma. Talvel on ju veekogud jääkaane all ning linnud ei saa jooki kätte. Õhtupoolikul laulsime ringis veel konna ja kure laulu. Laste soovil kohe korduvalt.
Neljapäeval valisime välja tööd, mis lähevad meie sellenädalasele plakatile lindude elust. Iga laps sai anda oma hääle talle enim meeldinud tööle, mis ei olnud tema enda poolt tehtud. Kõigepealt valiti välja Ando poolt värvitud lindude toitmise pilt. Seejärel valisime Harrieti värvitud ema- ja isalinnu pildi. Joonistustest said plakatile Karmeni tehtud munade haudumise ja Grete poolt tehtud lendamise pilt. Pesa ja munad lõikasid välja Karmen ja Aleksandra.
Reedel võtsime lindude teema kokku. Lindude rännet kajastasime ka veidi ja siis ütles Greteli, et kevadel tulevad linnud lõunalt tagasi. See on muidugi õige. Sest lõuna ajal süüakse ja lõunamaal käivad linnud ju enamasti toidu pärast. (Natuke külma ilma pärast ka muidugi.)
Kell pool kümme sättisime end ritta ja seadsime sammud staadionile. Staadionil toimus väikelaste 12. spordipidu. Spordipidu on selline üritus, kus Lääne-Virumaa 5-6 ja 6-7 aastaste laste rühmad esitavad võimlemiskavasid
ning pärast saavad joosta, kaugust hüpata, liivakotte ja palli visata, kotijooksu teha. Mõnel aastal on need alad natuke üht, teisel aastal teist moodi. Sel aastal oli õpetajate võimlemiskava ka täiesti olemas. 
Meie lasteaiast on ikka kaasas üks lõbus lepatriinu. Nii ka seekord.
Igatahes matkasime staadionile, vaatasime peoosa ära,
nii et meie rühma tantsutüdrukud tantsisid tribüünil kaasa 
ja tulime lasteaeda tagasi.
Siis said lapsed veel õues mängida ja suppi ning apelsinivahtu süüa, magada ning õhtupoolikul saalis ämblikke vaadata.
Need olid päris suured. 
Mina omale selliseid koduloomi ei sooviks. Lapsed olid enamuses minuga üht meelt. Ämblike vaatamise juures oli ootamise aeg natuke pikk - lapsi oli saalis palju ja kuigi ämblike omanik rääkis põnevat juttu, siis meie vahetusele (ehk 2-5 aastastele lastele) ei ütelnud midagi selgitus, et need on pärit Tšiilist või Kesk-Ameerikast. Või et ämblikud kasvavad 15cm pikkuseks. Kui järjekordne ämblik meieni jõudis, siis oli aga põnev küll.
Sama mees peab kodus lisaks ämblikele ka roomajaid, varaani ning mitmeid teisi võõramaa fauna esindajaid. Küllap näeme me mõnel järgmisel lasteaia-aastal ka neid.Igatahes sai jälle üks nädal läbi.
Järgmisel nädalal on teemaks arengumappide kordategemine. Paljud lapsed pole jõudnud oma pilte veel valmis, samuti valib iga laps mappi oma töödest sel aastal talle enim meeldinud töö. Ülejäänud joonistused saate enne suvepuhkusele jäämist koju kaasa küsida.
Järgmise nädala neljapäeval on lasteaias väikesemate laste (2 - 5 aastaste) spordipäev. See toimub meie oma lasteaia hoovis ja algus on kell 10.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar