esmaspäev, 10. september 2007

10.-14. september - Mina ise nädal

Uue hooga algas uus lasteaianädal. Esmaspäeva hommikul lugesime koos hommikuringi luuletust, seejärel said kõik lapsed öelda, kas nad on poisid või tüdrukud.
Hakkasime ka enda välimust uurima. Alustasime ülemisest otsast ja seal asus pea. Vaatasime, mis kujuga pea on. Lapsed arvasid, et ümmargune, seejärel arutasime, mis värvi nägu on. Vaatasime sedagi, mis meil pea küljes on. Leidsime juuksed, kõrvad, silmad, nina, suu ja põsed. Küll me uurime edaspidi edasi. Seekord olime juba piisavalt rääkinud ja jagunesime keskustesse. Kunstikeskuses alustasid lapsed enda kujutamist paberil. Kartulitrükiga tegid lapsed paberi ülemisse ossa pea. (See töö- enda kujutamine- kestab terve nädala.) Klotsikeskuses mängiti automänge, lauamängukeskuses pandi puzzlesid kokku ja topiti klotse ämbritesse, raamatukeskus oli täna päris populaarne, seal vaadati raamatuid ja ma lugesin lastele 4 juttu ette. Loovmängukeskuses toimetasid lapsed Viivi-Anne juhtimisel.
Kella poole üheteistkümne ajal hakkasime riidesse panema. Kolmeaastastele on riietumine pikk ja vaevanõudev toiming. (Lubage neil ka kodus end ise riietada - nii õpivad nad kiiremini ja paremini endaga ise hakkama saama. Peagi saabuvad päris külmad ilmad, kui õpetajad peavad kõiki ise riidesse toppima, siis võtab õueminek aega terve igaviku.) Täna saime ilusasti poole tunniga riidesse, sest meile tuli appi võimlemisõpetaja Maret. Aitäh talle! Kell üksteist algaski õues liikumistund. Tegime hüppenööridega ronge ja puhusime palli täis ning siis läks pall jälle tühjaks (käest kinni hoides läks meie ring suureks ja tagasi väikseks). Seejärel läksime oma õuealale ja alustasime loovmänge ning mängu liivakastis. Kõige rohkem meeldis lastele võluri- ja draakonimäng. Võlurid keetsid võlutoite, mille abil sai igasuguseid asju võluda (näiteks printsessi luigeks ja vastupidi). Draakoniemad munesid ning haudusid mune ja draakoniisad tõid emadele süüa ja siis õpetati draakonilapsed lendama. Iga päev ei jõua ma meie mänge ümber jutustada, sest laste ja meie rühma õpetajate loovus on piirideta :) Loovmängud on meil tavaliselt ja olid ka täna laste poolt algatatud, lihtsalt õpetajad pakuvad juurde nüansse ja mängu avardamisvõimalusi, et lastel lõbusam oleks. Õpetajail on rohkem elukogemusi, aga me üritame laste loovust mitte pärssida, sest laste loovuse arendamine on meie üks peamisi eesmärke.
Enda uurimist ja kujutamist jätkame tervel sellel nädalal. (Kui vaja, siis jätkame sama teemaga ka järgmisel nädalal.) Oluline on see, et kõik saaksid rahulikult ja turvalise tundega õpitava omandatud.
Kodutöö: Järgmisest nädalast alustame "võtmete" kasutamist. See tähendab, et võtmerõnga (mis õpetaja teile annab) külge, tuleb teha mingi vahva moodustis. Seal peab olema lapse nimi selgelt trükitähtedega kirjutatud. Kõik ülejäänu oleneb teie fantaasiast ja loovusest. Ah jaa. Meil on kõrvuti 4 nagi, mille otsa lapsed oma nimevõtit panna saavad. Seega külje peal ei ole väga palju ruumi (max 5 cm). Allpool on ruumi palju. Arvestage ka seda, et laps peab oma nime alati keskust vahetades uue keskuse konksu külge panema. Ühesõnaga on igal lapsel järgmiseks nädalaks vaja vastupidavat oma nimega võtit.
Teise kodutöö meeldetuletus. Esimesel kohtumisel leppisime kokku, et igal lapsel saab olema oma leht Krõllide pereraamatus. Kõik ei ole seda veel rühma toonud. Palun tehke ka see valmis järgmiseks nädalaks, sest kui mina-teema läbi saab, siis algab pere-teema ja piltide abil on lapsel palju lihtsam rääkida.
Sünnipäev: ainuke septembrikuu sünnipäevalaps meie rühmas on õpetaja abi Viivi-Ann. Tema sünnipäev on teisipäeval, 11. septembril. Palju õnne, kallis sõber!
Teisipäev oli keeruline päev, sest lasteaias oli jälle 22 last. Eks nad on veel väikesed ja tahavad kõik pidevat tähelepanu - nii üritavad nad iga hinna eest välja paista. Me märkame kõiki, aga kogu aeg kõigi juures kahjuks olla ei jõua. See on üks raske asi, millega lapsed peavad leppima. Võibolla kunagi vähendatakse laste arvu rühmas, sest üle kahekümne on ikka selgelt liiga palju. Eriti alguses. Aga tasapisi õpime ja areneme ning jõuame edasi ka planeeritud tegevustega. Hommikul tähistasime Viivi-Anne sünnipäeva, jätkasime kunstikeskuses inimese kujutamist, õpetaja Malle käis meiega laulmas, tükk aega olime õues. Magamaminek ei sujunud kuigi hästi, sest üks laps ei olnud rahul, et ta peab lõunaks lasteaeda jääma. Voodis otsustas ta oma hääle registrid avada. Kõik kolm õpetajat klassifitseerisid kisa jonniks ja selgitustöö tulemusel sai laps ilusasti aru, et vanemad ei tule seepärast, et ta kõvasti kisab, varem järele. Loodame, et see õpetus kannab vilja, sest niipea, kui laps nägi, et midagi ei juhtu, lõppes jonn sekundiga ja ülejäänud aja oli laps rahulik ja rõõmus. Tegelikult on jonn üks osa lapse arengust, mis tuleb läbida. Kui laps juba algusest peale aru saab, et jonniga oma tahtmist ei saa, siis läheb jonnietapi läbimine kergemini. Kui ta näeb, et vahel ikka saab, siis üritab ta ikka ja jälle jonniga oma tahtmist läbi suruda. Lapsed on kavalad ja oskavad väga hästi juba väikestena suurtega manipuleerida... Nojah, meil oli aga laste tavaline uinumisaeg möödas, mistõttu magas sel päeval suhteliselt vähe lapsi. Vabandused seepärast ning loodame, et järgmisel korral saame jonniga kiiremini ja paremini hakkama.
Õhtupoolik möödus
lapsi riidesse aidates ja soenguid tehes ning mängides.
Kolmapäeval oli esimene saabuja
Germo. Sõber Siim Naksitrallide rühmast näitas talle oma raamatut ja õpetas loomanimesid.Kevin rõõmustas juba hommikul, sest ta ema pluusi peal on nii vahva pilt.Hommikuringis võrdlesime nuku kehaosi enda omadega. Jagunesime keskustesse, kunstikeskuses tegelesid lapsed edasi enda kujutamisega. Mõned tegid juukseid ja nägu, mõned vajutasid selga kleidi või püksid ja pluusi (käsnaga). Muudes keskustes käis vabamäng. Aleksandra leidis rühmast lepatriinu, kes oli meile külla tulnud. Vaatlesime teda natuke aega ja lasime siis tagasi loodusesse.
Kell 10.30 oli meil muusikatund, kus külas käisid kolm sõpra ja tantsisime õunatantsu. Õue me minna ei saanud, sest sadas. Lõunaringis toimetasime oma näpumängudega, tutvusime tasku-Siimuga ja lugesime sosinasalmi.
Kolmapäev on see päev, mil õpetajail on tavaliselt lõuna ajal koosolek. Viivi-Ann oli tublisti laste juures. (Kui keegi saab ja tahab lapsele üht päeva lühemaks teha, siis sobib kolmapäev oivaliselt poolikuks päevaks, sest üksi on raske tervet rühma vaadata ja õhtul meil planeeritud tegevusi pole.) Õhtu möödus mängides.
Neljapäeval kordasime eelnevalt õpitut, leidsime oma käed-jalad ja loendasime sõrmi. Kunstikeskuses jätkasime "Mina ise" tööd. Lapsed vaatasid peeglist, kus nende käed ja jalad on ning kujutasid neid pildil. Ka kingad said jalga maalitud. Mõned lapsed soovisid omale sõrmi maalida, mõned mitte. Päris paljud said juba täna töö valmis, loodetavasti jõuame ülejäänutega homme sama kaugele ning saame nädalateema
lõpetada.
Tund aega olime lastega õues. Korraks tekkis taevasse väike pilv ning umbes kaks minutit tibutas kerget vihma. Olime sel ajal oma väikeses varjualuses. Siis tuli päike jälle välja ning saime edasi mängida. Täna tegelesime kõige enam kookide ja rohu küpsetamisega (liivast), sest joostes satub ikka ette kukkumisi ning siis oli vaja ruttu rohtu valmistada.
Neljapäeval kell 15.25 oli liikumistund.
Reede oli mõnus ja rahulik päev. Hommikul tuletasime meelde nädala jooksul õpitud kehaosi ja väike Krõll küsis lastelt lõpetuseks, mida lastele kõige rohkem teha meeldib. Vembu-tembumaa ja mängimine olid kõige suuremad lemmikud.
Päeva jooksul lõpetasime "Mina ise" pildid.
Mängisime ohtrasti loovmänge. Kõige pikemalt mängiti grillimismängu. Ma isegi ei tea, kes poistest selle välja pakkus. Aga koos õpetajaga sai mäng suure hoo sisse. Ehitasime grillahju, panime söed ja resti liha jaoks. Kõigepealt panime söed mängult põlema, puhusime tule suureks ja siis panime liha grillima. Keerasime liha ringi ja katsusime, kas on paras. Kui oli, siis söödi seda ise (enamasti mängult, aga mõni proovis ka päriselt) ja anti koertele ja muudele lemmikloomadele. Vahepeal läks tuli liiga suureks, siis käis tuletõrjeauto tuld kustutamas. Siis sai liha otsa ja auto tõi uue liha. Mõned pildid said toimunud mängust ka tehtud:Tüdrukud olid täna hoolega ametis klotsikeskuses. Ehitasid autoteid ja tornmaju. Puzzlelaud on alati lapsi täis. See on tore, sest puzzled on väga arendavad.
Õues toimetas enamus lapsi liivakastis. Küpsetasime saiu ja kooke ning igasugu muid toite. Vahepeal laulsime:
Patsu-patsu leivapätsi,
siilu-saalu saiapätsi,
veere-veere kakku,
veere-veere kakku.
Viska ahju sopsti.
Õhtupoolik möödus, nagu tavaliselt, riietudes ja patse punudes ja mängides.

Eelinfoks veel nii palju, et järgmisest nädalast tuleb tööle õpetaja Marju. Tema on õige Krõlli rühma õpetaja. Mari on kõigest asendaja. Marjut nägite rühmas lahtiste uste päevade ajal ja koosolekul. Marju töötab täiskohaga. Inna ja Mari töötavad sel ajavahemikul mõlemad poole kohaga. Esimesel nädalal (17.09-22.09) on tööl Marju ja Mari, teisel Marju ja Inna.

Kommentaare ei ole: